-
Värskelt avastatud kivikalme Karulas
Uutest avastustest Karulas kirjutab Pikne Kama: Kivikalme aasta rikastas meie minevikuteadmist uue kivikalmega Karula kihelkonnas Kagu-Eestis. Selle aasta septembris avastati välitööde käigus seni teadmata kivikalme. Muistsele kalmele viitasid kivid maapinnas ja pärimus, mis kirjeldas piirkonnas asuvat kirikuaset. Nimelt on kivikalmeid kohati hilisema aja rahvapärimuses seostatud kiriku kohtadega, kus kivine maapind arvatakse olevat vundamendi ase. Tõestus…
-
Kivikalmed ja dokumenteerimine
Sel korral kirjutab luu-uurija arheoloog Anu Lillak veelgi täpsemalt kivikalme luude ja esemete dokumenteerimisest. Nagu Liivi juba märkis, siis kivikalmete leiumaterjal on väga fragmentaarne, mõnes kalmes ei pruugi olla ei täielikke luustikke ega selgeid luupesasid. Sageli pole koha peal võimalik hoomata ka seoseid luude ja esemete vahel. Selleks, et neid seoseid hiljem arvuti abiga märgata,…
-
Kivikalmed ja luu-uurija töö
2024. aasta muistiseks valisime teadupärast kivikalmed. See on kivikalmete sarja neljas postitus – luu-uurija arheoloog Liivi Varul tutvustab oma tööd. Kivikalmete uurimine on keeruline ning kui juba üks matmispaik (osaliselt) on läbi kaevatud, siis tuleb kogutud materjalist nii palju infot välja pigistada kui võimalik. Aina rohkem juhtub, et luu-uurijate töölaual on inimsäilmed, mis kaevati välja…
-
Ahli kivikalme uuringud
Jätkame EArL 2024. a muistise ehk kivikalmete lainel (postitus 3), Heikki Pauts annab teada: Viimased kaks suve on kestnud välitööd ühel Lääne-Eesti suurematest muinasaegsetest kalmetest, 1985. aastal osaliselt lõhutud Ahli kivikalmel. Algselt vähemalt 5000 m2 suurune muistis lükati kolhoosi ajal osaliselt põllu serva hunnikutesse. 1986. aasta päästekaevamistel uuriti läbi lõhutud kivistik ja korjati hunnikutest välja…
-
Kivikalmetest
Aasta muistis 2024 – kivikalmed Teema-aasta eesmärk on ühe muistiseliigi tutvustamise kaudu lähendada inimestele ajaloolisi maastikke. 2024. aasta muistiseks valis Eesti Arheoloogide Liit kivikalmed. Meie ettekujutus muinasaja ühiskondadest tugineb paljuski just matmispaikade uurimisele, tänavugi on arheoloogid teinud välitöid mitmel kivikalmel. Silmapaistvate monumentaalsete kalmete rajamine algas Eestis keskmisel pronksiajal (1250–850 eKr) ja kestis üle 2000 aasta.…
-
Mäla kivikalme uurimislugu
Mäla kivikalmet, tuntud ka kui Ussimätas, uuriti esmakordselt 1984.–1985. aastal arheoloog Vello Lõugase poolt. Kaevamiste käigus avastati neli tarandit, mis ümbritsesid kahe ringmüüriga ääristatud, eeldatavasti vanemat kalmet. Surnud olid kalmetesse maetud põletamata. Ringiga ümbritsetud kalmeid tol ajal ei dateeritud, sest dateeritavaid leide ei leitud, aga tarandid dateeriti leidude põhjal eelrooma rauaaega. Selle aasta juulis korraldasid…
Eesti Arheoloogide Liit
Estonian Association of Archaeologists
