Aasta muistis 2024 – kivikalmed
Teema-aasta eesmärk on ühe muistiseliigi tutvustamise kaudu lähendada inimestele ajaloolisi maastikke. 2024. aasta muistiseks valis Eesti Arheoloogide Liit kivikalmed. Meie ettekujutus muinasaja ühiskondadest tugineb paljuski just matmispaikade uurimisele, tänavugi on arheoloogid teinud välitöid mitmel kivikalmel.
Silmapaistvate monumentaalsete kalmete rajamine algas Eestis keskmisel pronksiajal (1250–850 eKr) ja kestis üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kivikalmeid on ehitatud eri suuruses (30–300 m2), ümara või nelinurkse põhiplaaniga, samuti on palju kalmeid, millel selgeid struktuure ei ole. Olenevalt perioodist maeti surnuid neisse põletamata või põletatult, lahkunuile pandi kaasa rohkem või vähem panuseid.
Kivikalmeid leidub üksikuna, kuid sagedamini on nad rühmiti koos. Kolmandik kalmetest asuvad praegustel metsamaadel ja üksikud taluaedades, kuid valdavalt leidub neid avatud maastikel. Intensiivselt haritavatel põllumaadel olevad kivikalmed aitavad lisaks maastiku ajalise mitmekihilisuse hoidmisele säilitada elurikkust.
Arheoloogiamälestisena on riigi kaitse all praegu ligi 1900 kivikalmet, kuid neid on maastikul kindlasti rohkem – osa on arheoloogidele juba teada, kuid teised ootavad avastamist.
Kokku võtavad mälestiseks tunnistatud kivikalmed Eestis enda alla vaevu umbes 130 hektarit – see tähendab, et meie ajaloo säilimiseks ja uurimiseks iga kalme loeb!
