-
AVE2024 näitus Jääaja Keskuses
On rõõm teatada, et meie eelmise näituse vastu on huvi jätkuvalt suur. Seega on AVE2024 näitus tänaseks jõudnud järgmisesse peatuspaika – Jääaja Keskuse konverentsisaali. Näitusega saab keskuses tutvuda suveperioodini, mil majja jõuab ka AVE2025 näitus. Seega on usinatel Jääaja Keskuse külastajatel võimalik saada osa mõlemast hetkel rändavast välitööde näitusest. Loe ka uudist Jääaja Keskuse kodulehelt:
-
Välitööde näitus on nüüd Kuressaares!
Kuressaare piiskopilinnuse kolmandal korrusel saab näitusega tutvuda 26. aprillini. Saare maakonnast on posternäitusel esindatud viis objekti. Lisaks on vitriinides välja pandud valik põnevamatest leidudest, mis eelmisel aastal Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogusse jõudsid – näiteks Kaarma kihelkonnast Kärdu külast leitud 10. sajandi hõbedast rahavõru ehk osering. NB! Kui käisid AVE näitust juba Ajaloomuusemis vaatamas, siis tea, et
-
Välitööde näitused(?!) avatud
Eelmisel nädalal sai pidulikult avatud AVE2025 välitööde näitus, mida saab Tallinnas Suurgildi hoones uudistada 1. märtsini. 2027. aasta alguseni rändab näitus Eesti eri paikades – esimene peatus peale Suurgildi on Kuressaares. Lisaks posternäitusele on Suurgildis võimalik oma silmaga näha ka põnevamaid leide eelmisest aastast. NB! Tegemist on ajutise näitusega, mis posteritega kaasa ei liigu. Näituse
-
AVE2025 näitus peagi Suurgildis
4. veebruaril avatakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17) meie uus rändnäitus eelmise aasta arheoloogilistest välitöödest. Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, OÜ Arheograator, MTÜ Arheoloogiakeskus, OÜ Arheox, Muinasprojekt OÜ ja MTÜ Keskvere Kultuurikoda. Autorid: uuringuid juhatanud arheoloogid Sisutoimetajad: Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum) ja Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum) Keeletoimetaja: Hille Saluäär Kujundaja: Jaana Ratas Kommunikatsioon:
-
AVE näitus aasta lõpuni Võrumaal
Oleme näitusega jõudnud Võrumaale! Aasta lõpuni on arheoloogiliste välitööde rändnäitust 2024 võimalik külastada Võrumaa Muuseumis. Lisaks on üleval valik viimasel aastal Vana-Võromaa piiridest avastatud arheoloogilistest leidudest muinasajast uusajani. Näiteks: Lisaks on võimalik tutvuda kesk- ja uusaegsete leidudega Pedaspäält, Meerapalust, Valga lähedalt ja mujalt. Näitus on üleval trepigaleriis ja 3. korruse näitusesaalis. Mõnusat avastamist! Võromaa Muuseumi
-
Välitööde näitus Narva Muuseumis!
Koolivaheaeg veel kestab – on hea aeg seada sammud Narva, sest Narva Muuseumis on end sisse seadnud meie arheoloogiliste välitööde näitus. Näitust saab külastada linnuse avamisaegadel 9. novembrini.
-
AVE näitus Lihulast Iisakusse, Iisakust Tartusse
Sel suvel jõudis meie näitus Põltsamaale, Lihulasse, Iisakusse ning suve lõpuks Tartusse. Tartus saab näitust külastada Tartu Ülikooli muuseumi valgel rõdul muuseumi avamisaegadel 5. oktoobrini. Muuseum on avatud: Mai–september Oktoober–aprill T–P 10–18 K–P 11–17 Loe uudist siit: https://muuseum.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-muuseumisse-joudis-eesti-arheoloogide-liidu-randnaitus
-
AVE näitus Lihulas!
Meie näitus on nüüd üleval Lihula Muuseumis. Ootame külastajaid Lihula mõisa viinaaidas 2. augustini. Viinaait on avatud T–L kell 10:00–17:00. Lisaks välitöödele saab mõisahoones näha sel aastal Lihula Muuseumile annetatud arheoloogilisi leide. Loe rohkem siit: https://muuseumid.laaneranna.ee/2025/07/09/ave-2024-naitus-lihula-muuseumis/
-
AVE näitus Põltsamaal avatud
9. mail jõudis meie välitööde näitus Põltsamaale! Meistritemajas asuvat näitust saavad kõik huvilised külastada tasuta. Tulge avastage, millega Eesti arheoloogid tegelevad! Näituse avas meie juhatuse liige Monika Reppo ettekandega Woldemar Johann von Lauwist ja klaasitööstuse esimestest päevadest Eestis. Suur tänu osavõtlikele kuulajatele! Juunist leiab meie näituse Lihulast.
-
AVE näitus Hiiumaa Muuseumis
11. aprillil jõudis Hiiumaa Muuseumisse AVE ehk Arheoloogilised Välitööd Eestis näitus, mis on Pika Maja esimesel korrusel mängutoas vaatamiseks avatud 30. aprillini. Hiidlaste jaoks on vast olulisim uurimislugu 2024. aastal Sarve külast otsinguvahendiga saadud leidude kohta, mis viitab võimalusele, et 1254. aastal sadamakohana esmamainitud Sarvet on randumiseks kasutatud juba kaks sajandit varem. Mõistagi aga saab









